elust Prantsusmaal..

Mõtlesin, et kirjutaks taaskord, kuna haige olles on rohkem aega. Ma ikka ei mõista miks ma terveks ei saa. Võib-olla sellepärast et ma koolis olen haigena käinud aga ei taha väga puududa ja siin on selline süsteem, et kui tahad TD'st (travaux dirigés e seminarid) puududa on sul vaja kooliarsti tõendit. Kujutan juba ette, et see selline paberimajandus jälle ja no tõesti, pole õrna aimugi, kus see arstikabinet olla võiks. Homme on veel üks seminar jäänud ja siis saab nädalakese puhata ja paraneda.. või siis mitte (ei saa ju ometi tervet vaheaega kodus istuda)

Räägin siis üldiselt elust siin, nagu ma eelnevalt lubasin :)
Prantsusmaa elukallidusest olin juba eelnevalt teadlik, kuid ei uskunud, et nii palju on ootamatuid väljaminekuid nagu ühikast korterisse kolimine ja arstikulud jne. Kuid see kõik on enamasti mulle kulukas kuna ma olen Eestist, teiste Erasmuslastega, kellega suhelnud olen, leiavad, et elu siin on väga odav. Selle peale ma tavaliselt ütlen, et te peaksite Eestit külastama ja alles siis näete, mis on odav :D Malou ei tahtnud ka mind algul uskuda aga kui eelmine nädal kohtasime üht inimest, kes olevat Tallinnat külastanud rääkis pika loo uskumatult odavatest hindadest, seega Malou sai mu jutule kinnitust.
Muidu varieeruvad hinnad järnevalt: 

leib: 0,80-1 eur

1L piim: 0,80-1 eur

kinopileti saab 4,5 euroga
Rattalaenutus aastaks 25 eur

Ühistrantsport (tramm+buss+metroo): kuukaart alla 26.eluaastat on 10 eur
,10xpilet on 4 eur aga 26+ eluaastat kuupilet ehk 30-40 eur
Muuseumid iga kuu esimesel pühapäeval tasuta! aga muidu on tudengitele palju soodustusi. Suuremad riigi muuseumid peaksid alla 26.eluaasta tasuta olema nagu mu prantslane ütles (k.a Louvre)

Telefoniarved on tunduvalt suuremad kui Eestis nagu ma ka eelnevalt ühes postituses mainisin.
Väljas söömine on ka päris kulukas- tavaliselt eelroog 10 eur ja pearoog ka 10 eur ja need on kõige odavamad, mida siin leida. Iluprotseduurid on ka kallimad. Käisin linnast väljas ühes salongi uurimas, et palju läheks mul maksma triibutamine ainult peale- 90 eur.

Riided on üldjuhul siin veidi odavamad aga tuntumad rõivapoed nagu H&M ja Zara on sama hinnaklass, mis Eestiski samas on odavamaid Aasia rõivapoode, kust leiab t-särgi 2 euroga. Ja allahindluste puhul, et kui aknal on -50%, siis suurem osa kaubast seda ka on (Eesti allahindlustega just võrrelda ei saaks)

 

Toidupoodidest on odavamad Carrefour ja LIDL, mis pakkuvad omatooteid ja mis on üldjuhul muust samaväärsest kaubast märgatavalt odavamad. Lidl'it linnast küll ei leia aga Carrefour on minu juurest 15min kaugusel- tavaliselt seal oma ostud teengi. Tatart ega kaerahelbeid ma veel leinud ei ole.. aga kuulsin, et kuskil olevat kaerahelbed müügil- lootust on :)

 

Palgad on siin muidugi tunduvalt kõrgemad, kui eestis on miinimumtunnitasu 1,80 eur ja alampalk 290 eurot kuus, siis Prantsusmaal on need vastavalt 9,22 eur tunnis ja 1398,37 eurot kuus.

Töönädal on 35 tundi, puhkus 5 nädalat ja ületunde ei ole lubatud teha nagu üks ettevõtja mulle rääkis. Olen see nädal nii mitmeidki töökuulutusi vaadanud, sest plaan jääda suveks siia tööle. Saan keelt praktiseerida ja usun, et selline kogemus ei jookse mööda külge maha.
Mis veel huvitavad? Kõigil õppuritel on võimalik saada CAF toetust (ja isegi kui sul ei ole prantsusmaa kodakondsust) ehk siis riik poputab ka väljaspoolt tulijaid.. õppetoetuste jagamine käib siin vanemate palkade järgi, mitte õpitulemuste nagu Eestis. Ülikoolid on tasuta aga peab arvestama max 400 euroga semestris- admistratsiooni kulud vist, aga pead ei anna.

Täpselt maksudest ja maksumääradest veel täieliku pilti ei ole saanud aga kui seegi selge, siis kirjutan ka siia. Muidugi on inimeste rikkust ja rahulolu ka tänavatel märgata. Inimesed naudivad elu, käivad väljas söömas ( vahel on väga raske leida kohta kuhu maha istuda, sest kõik lauad juba reserveeritud). Prantslased on väga stiilsed ja panevad rõhku välimusele ja just nimelt ka vanemad inimesed. Loomulikult puudub mul, minu lühikese siin veedetud ajajookul, tervikpilt aga hoian silmad/kõrvad lahti ja annan teada kui miskit huvitavat kuulen.

 

Prantsusmaal tööd leida on muidugi raske nagu ma kuulnud olen. Klienditeenindusse ehk ikka saab aga üldiselt on nii, et kui tahad tasuvamat töökohta peab Sul kindlasti olema magistrikraad, ilma selleta ei ole isegi võimalust, muidugi vaadatakse ka millises ülikoolis sa õppinud oled, sest siin riigis on ülikoolid pingereas. Näiteks Inglismaal hinnatakse rohkem kogemust kui seda, mis erialal kraad saadud on.. ma usun, et Eestis pigem hinnatakse ka kogemustepagast? Või mis teie arvate, kas tuleks hinnata kogemust või kraadi? Ka õppejõud on korduvalt maininud meile, kui õpilastele seda, et paljud tulevadki (ja ka magistrisse) lihtsalt istuma ja eesmärgiks tunnistuse saamine, et siis hea töökoht leida.. Kas see on siis õige?

Mul on üks naljakas keelepuue. Nimelt ajan ma koguaeg inglise keeles sassi HE ja SHE.. nüüd võib-olla vaikselt juba harjun aga esimene kuu puterdasin koguaeg he, she, his,her- ja pidevalt ajasin need sassi :D Aga mis siin imestada?? meil ju ei ole TEMA- mees-ja naissoost. Kõik muideks nii üllatunud et meil ei ole eesti keeles seda. Prantsuse keeles on isegi NEMAD- nais-ja meessugu eraldi: ils/elles. Kui seltskonnas on näiteks 5 tüdrukut ja üks poiss siis öeldakse meessoost nemad ehk ILS, diskrimineerimine või kuidas? :D Tegelikult olen ma keeltes väga väga nõrk. Prantsuse keeleski raskusi- mõistan rohkem kui suhelda oskan. Aga ma ei anna alla! Minu eesmärk siia tulla oligi keel selgeks õppida ja seetõttu jäängi ka suveks, et siis juba ehk suhtlus ka vabam. 

 

Hoidke pöialt mulle :)