kool ja muu huvitav..

Räägin siis teile lühidalt oma esimesest koolinädalast, inimestest ja toimunust. Esmaspäeval algas siis koolinädal kuid mul endal ühtegi loengut ei olnud, seega sain tegeleda paberitega (nagu ikkka). Lõpuks ometi sain CAFi tehtud. Sellega oli veel omamoodi naljakas lugu. Läksin siis KÕIGI oma täidetud paberitega kontorisse, ootasin 30 min järjekorras kui lõpuks jutule sain. Tädi ei rääkinud sõnagi inglise keelt seega üritasin oma kehva prantsuse keelega selgeks teha, et ma olen üliõpilane ja jään siia pooleks aastaks. Õnneks sai ta kenasti aru ja ma vabadasin ka, et mu keel on algeline jne jne aga siis ta oli nii üllatunud (veidi ka kuri) et miks ma need paberil olen teinud: "Kuna sa oled õpilane, pead sa selle tegema arvutis vms"..jamh.. tore küll.. nii palju sai vaeva nähtud :D .. Uksed pandi vahepeal asutuses kinni ja siis ma olin niiii nördinud, et kas ma jällle ei saa sellega ühelepoole.. Tädi saatis mind arvuti juurde ja ütles, et tee see ära. Sõnastiku mul kaasas ei olnud ja seega osadest küsimustest ei saanud ma üldse aru :D Õnnneks üks teine tädi nägi kui hädas ma seal olin ja tuli minu juurde küsima, et kas vajan abi.. appppii kui õnnelik ma olin ja veel rohkem selle üle et ta inglise keelt rääkis. Igatahes aitas ta mul selle ära täita, võttis ka teised paberid ja nüüd tuleb mul oodata vaid üht kirjakest. Mul on plaan sinna kontorisse varsti minna ja sellele tädile midagi ilusat viia :) Ta oli super! Tegi seal nalja minuga jne. Enne CAFi käisin ka pangas, et viia sinna paber, mis tunnistas minu üliõpilase staatuse prantsusmaal. Seal pangas, mind alati teenindanud meesterahvas, kelle inglise keel on üllatavalt hea on väga viisakas ja tore :) Nähes minu paberit ja osutades mingile numbrile, ütles ta järgnevat: "selle eest saan ma anda sulle 25 eurot" midaa? :D ma tol hetkel ei hakanud midagi küsima, sest kiirustasin CAF kontorisse aga ei ole õrna aimugi kas ta mõtles seda päriselt või pidi see mingi nali olema :D Igatahes selgub see peagi :)

See nädal on mul enamik loenguid juba olnud, vaid üks on veel jäänud ja see algab järgmine teisipäev. Kuuldes kui raske on teistel ja õppejõud ei olevat ka just kõige paremad on minul väääga vedanud :) Ma olen kõigi oma valitud kursustega väga rahul. Arvatavasti saab minu Learning Agreement (õppeleping) koosnema järmistest ainetest: Public Economics, North-South Economics Relations, International Management & Strategy, Organisational theory and leadership, Corporate financ..lisaks nendele on mul plaanis käia ka pr.keelsetes ainetes, aga neid ma ei deklareeri, lihtsalt väljakutse. Kõik ained on Magistri omad, seega natuke murettekitav nende raskusaste aga küll ma hakkama saan. Igatahes õppejõud on väga kvalifitseeritud ja oma ala spetsialistid, enamasti on nad rahvusvahelised õppejõud. Teised Erasmuslased on rääkinud, et osad ained, mis neil ingliskeelsed on õppejõu inglise keel niiivõrd tugeva pr.keele aksendiga, et võimatu on midagi aru saada.. ja nii tegelt ongi, prantslaste aksent on väga domineeriv.

Muideks, prantslased saavad oma keskkooli diplomi juba 17-aastaselt ja nt mu korterikaaslane on 19 aga juba 3.kursus tudeng.. Olengi nüüd aina rohkem oma korterikaaslastega suhelnud ja küsisin lõpuks ka nende vanust. Algul arvasin, et tüdruk on 25 ja poiss 27.. tegelt hoopis 19 ja 22 :D prantslased tunduvad palju vanemad .. tõesti :D

Koolis on mulle harjumatu see, et kõik kirjutavad vihikusse.. mittte kellelgil ei ole läpakat kaasas, rääkimata selle kasutamisest loengus. Konspekteerimine siin on kui omamoodi kunst: kõigil on pinalid ja erinevat värvi pastakad, markerid jne.. kõik kuulavad väga tähelepanelikult. Üldiselt on soovitatav tehnika järgmine: enne igat loengut välja printida slaidid ja siis nende juurde märkmeid teha.. printida tuleb muidugi raha eest, mis ei ole eriti odav lõbu aga püüan leida mingi muu variandi kuidas odavamalt saada, sest käisin ükspäev koopiat tegemas ja see maksis juba 40 eur senti :/ 1 leht.

Kolmapäeva õhtul oli meil eelnädala viimane üritus Erasmuslastega.. enne seda käisin kahe Rootsi ja ühe Taani tüdrukuga veinibaaris.. tutvusime seal kolme prantslasega, nad kõik olid muideks vennad:) Igatahes neil on firma ja siis uurisingi, et kas on kerge alustada prantsusmaal firmat. Vastus oli jaatav, kapitali peab olema vaid 1 euro ja paberimajandust ka õnneks vähe. Prantsusmaa pidavat olema alustavate firmade statistikas viimaste seas, seega valitsus üritab pidevalt kergendada, et tõsta ettevõtlikkust. Halb asi on aga see, et töötada on lubatud vaid 20 h nädalas.. jah nagu ma eelnevalt mainisin siis prantslased töötavad nädalas päääris vähe. Inimesel ei ole lubatud ületunde teha nii et need kes tahavad rohkem ja vajavad rohkem raha on see natuke keeruline. Üldiselt üritavad nad olla vastutulelikud oma töötajatele ja panevad lepingusse 10 tundi, et sellel inimesel oleks võimalik otsida teine töö kõrvale kus ta samuti saaks "10" tundi töötada. Lisaks: Carole rääkis, et pr. miinimumpalk on sama mis sotsiaaltoetus neile, kellel ei ole tööd. Paljud inimesed seega ei lähegi tööle vaid elavad sellest toetusest. Igatahes see jutt läheb edasi aga pikemalt siin ei räägiks. Õhtu oli igatahes suuuper äge! Mis oli veel vb minu jaoks väga huvitav on see, et kuna need prantslased tegid meile terve õhtu jooke välja siis rootsi tüdrukute jaoks oli see nii harjumatu :D Ja nad ütlesid ka et seda ei näe tihti, et mehed välja teevad kuna nagu te ka ise teate siis rootsi oma võrdõiguslikkusega on esirinnas.. sellega seoses tuli mulle meelde kunagi loetud artikkel selle kohta, et juba lasteaias (hiljuti tehtud muudatus) kutsutakse tüdrukuid ja poisse ühe nimetusega- ehk siis kui enne oli he ja she siis nüüd tehti kesksugu..ja tüdrukud lisasid ka, et nende riigis üritatakse juba võimalikult vara võrdõiguslikkust kujundada.

Olen tutvunud väga paljude prantslastega ja KÕIK nad ütlevad, et siin on hea elada! Nad on väga rahul. Eestis elavate inimeste puhul on valdav enamus mitte rahul, mis on väga kurb ausalt öeldes. 

Muidugi olen tutvunud ka teiste rahvustega.. Paljud aga ei tea või ei mäleta, kus asub Eesti :D mõni ütleb, et see on vaene riik, mõni aga on meeldivalt üllatunud ja mõni on Tallinnas käinud ja on väga rahule jäänud.. mõni ostab autosi Eestist, sest seal on odav jne jne. 

Praegu midagi rohkemat ei olegi kirjutada...Võib- olla lisaksin, et ma juba praegu olen nii rahul oma tehtud otsusega siia tulla. See on siiani elu parim kogemus. Iga päevaga saan midagi uut ja huvitavat teada ja hea on õppida teises keskkonnas, teistsuguste õpimeetoditega ja nimekiri järkub... Kui te vaid teaksite kui rahul ma olen. Tean, et nii mõnigi on saanud inspiratsiooni minna samuti Erasmuse programmiga välismaale õppima. Ärge oodake, tegutsege! Te ei kahetse :) Olen juba samuti mõningaid küsimusi saanud ja küsige julgelt ka teised, kui olete huvitatud :)

Roosu